21.08.2021

Käisime koos jahikatsekohtuniku Urmas Linnoga Soomes Hämeenlinnas SPA katsel stažeerimas. Korraldajaks oli Etelä-Hämeen Spanielit RY. Katsel osales kokku 16 koera. 8 koera olid grupis, mida hindas peakohtunik Kirsi Salokanto ja teises hindajana peakohtunik Harry Vilkman. Grupis, kus mina osalesin läbis kaheksast koerast vaid 4. Hästi huvitav osalemine. Näha, kuidas soome katsekorraldajad jäljerada tähistasid, millised olid täidetavad dokumendid ja peamine-osalejad nii rõõmsad ja pingevabad, et kadedaks tegi. Soomlased oskavad tõuomast katset võtta selliselt, et see pole eksam vaid suurepärane päev oma koeraga koos veeta ning teha seda, mida koer meelsasti teeks. Küll oleks tore, kui katsele tulijad oleksid kõik selliselt meelestatud. Meile kui stažööridele anti töökirjelduslehed iga osaleva koera kohta täita paralleelselt hindava kohtunikuga. Peale igat osasooritust lugesin ette, mida olin sinna kirjutanud, kuidas hindasin antud koera tööd ja miks. Olin endaga väga rahul sest kirjeldused üldjuhul kõik kattusid, mis andis kindlust mulle endale, et saan koera kehakeelest õigesti aru. Palju apsakaid tekkis koertel, kuna koeraomanik ise käitus valesti ning andis koerale vale signaali. Näiteks palus kohtunik vabaotsingule minnes, et omanikku teavitatakse ette enne, kui kõlab püssipauk ja palus, et koerajuht käituks täiesti tavaliselt st. liiguks edasi ega annaks koerale signaali, et pauku peab kartma. Ikka oli omanikke, kes ehmatasid paugu peale ise ja pärast seda koerad enam tööd ei teinud. Oli proua, kes viskas oma kokkerile dummy liiga lähedale kaldale. Kohtunik palus viske koos koera järele saatmisega uuesti teha. Koer aga olles esimene kord juba dummy ära toonud keeldus uuesti sellele järele minemast vette ja kukkus katsest seega läbi.