Korduma Kippuvad Küsimused

Korduma Kippuvad Küsimused

Welshi springerspanjel on keskmist kasvu üsna energiline linnukoer, kes sobib aktiivsemale inimesele. Inimesele, kes armastab  jalutada, matkata, koos koeraga mingit spordiala harrastada, ujuda või jahil käia. Welshidega saab harrastada agilityt, sõnakuulelikkust ( SK) ja kuulekust ( KK ), rallikuulekust, põllu-ja verejälge, vetelpäästet, inimeste päästet, flyballi jne. Welsh ei sobi inimesele, kes on kodust palju eemal. Maailma kõige tähtsam asi on welshi jaoks olla Teiega koos. Ta tunneb ennast hästi ainult peremehe läheduses olles ning pikk eemalolek mõjub talle vaimselt halvasti. Seda loetakse welshide puhul üheks suuremaks miinuseks. Et tulevikus vältida käitumishäire tekkimist tuleb kutsikat hakata kohe harjutama üksi jääma. Palju tekib probleeme welshide käitumisega siis, kui nad ei saa piisavalt liikuda ning sinna hulka käib kindlasti ninatöö, mis hoiab koera heas toonuses ja rahulolevana. Mida rohkem saab koer ennast tühjaks tegutseda, seda mõnusam kaaslane ta on ning tal ei teki ka soovimatuid käitumishäireid. Welshid on aretatud inimesega koostööd tegema ning nad on intelligentsed ja õpihimulised. Õpetamine ei tohi käia läbi karistuse ning ka karjumine koera peale paneb ta lihtsalt lukku mitte ta ei õpi siis paremini. Kannatlikkus ja ohtralt kiitmine – innustamine on nende õpetamisel ainuvõimalik viis. Koer peab aru saama, mida temalt oodatakse ning seda mõistes pole talle miski võimatu. Nii inglise-kui welshi springerspanjelid saavad täiskasvanuks 2-2,5 aastaselt. See käib peaaegu üleöö. Eelmisel päeval jooksis ja möllas mänguasjaga nagu kutsikas ja ühel hommikul tõustes on teil noor, enesekindel ning rahu armastav koer kodus. Mis ma sellega öelda tahan on see, et kutsikaiga tuleb osata nautida. See on tegelikult lühike aga tohutult kihvt aeg. Welshid on hästi sotsiaalsed koerad ning üldjuhul nad ei ole teiste loomade vastu agressiivsed vaid uudishimulikud ja see on suur pluss, kui kodus on ka teisi loomi. Meie vanad spanjelid on koos elanud aastaid küülikuga, deeguga, hoiukodu kassipoegadega ja meie oma kassiga. Kellelegi liiga pole tehtud. Welshid sobivad ülihästi lastega peredesse. Kui majas on väiksed lapsed, siis pigem tuleb koera kaitsta laste eest, mitte spanjeli eest lapsi. Talle peab väga haiget tegema, et ta enesekaitseks näiteks kedagi hammustaks.

Iganädalaselt vaatan üle kõrvad seest, et kuulmekäik oleks kuiv ning puhas. Kui on koeral mingeid allergijaid, siis lööb see üldiselt esimesena välja sügelevate kõrvade ja vett jooksvate silmade näol. Siis tasub süveneda, mis on valesti. Nädalas korra kammin karva läbi. Kui on olnud jalutsukäik pika rohu sees või metsas tuleb karv kohe koju jõudes läbi kammida ning okkad ja kõrred eemaldada. Kui seda mitte kohe teha on hiljem neid väga raske karva kahjustamata kätte saada. Kui on vaja näitusele minna, siis lõikan koera soengusse umbes nädal enne näitust ja näitusele eelneval õhtul pesen koera ning loputan palsamiga. Kui näituseplaane pole, siis kord kuus teen kõrvad ja varbavahed liigsest karvast puhtaks, et need ei hakkaks hauduma. Lõikan küüned kui vaja. Kui koeral on talla all ja varbavahedes liiga pikad karvad tassib ta tuppa palju liiva ning põrandal käies on väga libe. Mina kasutan ka pusaspreid peale pesu et “püksid” ja “manisk” väga ei pulstuks. Peale ujumist või pesemist kontrollige kindlasti, et kõrvad seest oleksid kuivad. Kui vaja siis kuivatage.

Welshi springerspanjel on vana ja rikkumata tõug. Rikkumata selles mõttes, et inimene ei ole õnneks aretuse käigus soovinud talle lömmis nina või kõveraid jalgu. Welsh näeb samasugune välja tõu esmastest mainimistest juba 17. sajandil. Ta on üsna terve tõug ning nad elavad keskmiselt 12-15 aastat. Enim levinud tervisehädad on allergiad, puusa- ja küünarliigese düsplaasia, hüpotüreoidism ja sellised silmahaigused nagu entropion ( alumine silmalaug pöördub silma sissepoole ja põhjustab ärritust), glaukoom, progresseeruv võrkkesta atroofia ja pärilik katarakt. Need on haigused, mida ei ole võimalik kutsikana ette teada või näha. Sellepärast ongi oluline, et koerakasvataja on teinud kõik vajalikud ning ka soovituslikud terviseuuringud enne koerte aretusse viimist. Hetkel on enamus riikides tegusad tõuühingud ning nendes tõuarhiivid kust on võimalik koerte terviseuuringute tulemusi teada saada, et vältida pärilike haiguste levikut. Kuna welsh on hea isuga koer, siis on tema tervise eest ka omankul endal võimalik hästi hoolt kanda – hoides kehakaalu kontrolli all. Ideaalis tuleks ka welshide hambaid regulaarselt harjata kui just koer ei ole toortoidul milles on toored kondid, et ta seda teha saaks ise loomulikul viisil.

Welshi springerspanjel on alati olnud jahikoer ning ka kaasajal on nad edukalt kasutuses nii põllu/metsalindude ( faasan ), veelindude kui ka väikeulukite jahil. Welsh on sündinud jahimees ja kõik mida jahiks on vaja tuleb tal nagu iseenesest. Töötavat welshi on lihtsalt super vaadata! Kuidas ta naudib seda, milleks ta loodud on. Vahet pole, kas ta on jäljel või retriivimas lindu. Hetkel on Eestis olukord kus parte veest toovaid koeri on vähe ning abiks on teretulnud kõik veetööd tegevad koerad. Olen hea meelega nõus nii jõu, kui nõuga aitama ja suunama kutsikaomaniku õige koolitaja juurde, kes viib läbi jahikoolitust just spanjelitele. Minu kõik kolm welshi on läbinud nõutud tõukatsed. Vanad koerad on läbinud jahikatsed veelindudele ning noorimaga on põllulinnukatsel käidud. Kutsikat soovides peaks kindlasti ka jahiplaanidest eelnevalt mulle rääkima, siis saame pesakonnast valida Teile sobivaima.

Meie kennelis ei saa iga inimene omale ise kutsikat valida, vaid mina valin Teile kutsika. Valin selle põhjal, mida Te minule endast ja oma soovidest kutsika osas eelnevalt räägite. Millised on Teie ootused koera iseloomu, soo või energia osas. Pole ju mõtet rahuliku eluviisiga inimesele anda koju kaasa pesakonna kõige energilisem kutsikas. Samuti on osadel kutsikatel jahikoerana rohkem eeldusi, kui teistel. Nii nagu igal inimlapsel on oma iseloom, nii ka koeralastel ja kes neid paremini tunneb kui mina?